click here for Latest and Popular articles on Intel Technologies
Septembritaevas 2015
Käes on september, Eesti rahvakalendris tuntud mihklikuuna. Koos septembriga tuleb teatavasti kaasa uus aastaaeg, sügis. Sügisene pööripäev jõuab kätte küll alles kuu teises pooles, kuid üldiselt võib...
View ArticleKolm kuuvarjutust korraga
28. septembri hommikutundidel leiab aset täielik kuuvarjutus. See pole küll üliharuldane nähtus, kuid soovitame end siiski valmis panna: lähemate aastate jooksul me oma kodus täielikku varjutust ei...
View ArticleMarsil vett otsimas
Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on...
View ArticleOktoobritaevas 2015
Oleme jõudnud oktoobrikuusse, mis on rahvakalendris tuntud viinakuuna. Ilm on oktoobris tüüpiliselt sügisene, olgu see siis kuiv või sajune. Kuigi kuu absoluutne maksimum küündib 22 soojakraadini, on...
View ArticleNovembritaevas 2015
Nüüd oleme jõudnud novembrisse ehk talvekuusse. Kuigi nimetus on lumine ja külm, tuleb novembrikuistesse talveilmadesse enamasti suhtuda kui ajutistesse nähtustesse. Siinkirjutaja meenutab, et kogu...
View Article“Langevad” tähed ja “sabaga” tähed
Saabumas on huvitav nädal – kui taevaisa ilma annab, tasub taevasse vaadata. Näha võib nii meteoore kui ka komeeti. Geminiidide meteoorivool, mille maksimum peaks saabuma 14/15 detsembri öösel (14.12...
View ArticleDetsembritaevas 2015
Arvatavasti on veel paljudel meeles tänavuse detsembrikuu esimene ja tormine ning kõike muud kui talvne nädalavahetus. Kes aga (endiselt tormise) esmaspäeva, 7. detsembri hommikul kella 6 paiku...
View ArticleVeebruaritaevas
Veebruar on küünlakuu, seda näitavad ka tähed. Õhtul õue minnes jääb pea kohale heledate tähtede rühm, mida vanad eestlased Küünlapäeva tähtedeks nimetasid. See on Perseuse tähtkuju, mis...
View ArticleMärtsitaevas 2016
Kätte on jõudnud märtsikuu. Märts on teatavasti kuu, mis kuulutab kevade saabumist. Astronoomiline kevade algus on seekord 20. märtsil kell 6.30. Sel momendil asub Päike täpselt Maa ekvaatori kohal....
View ArticleAprillitaevas 2016
Aprill on tuntud kui jürikuu, sama palju ka naljakuuna. Nalja võib väheste kogemustega vaatlejale teha ka öine tähistaevas.(veel…)
View ArticlePerseiidid 2016: tähesadu on võimalik
Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus...
View ArticleAugustitaevas 2016
Lõppenud on valged ööd, kui taevast enamus tähti kadunud oli. Augusti saabudes on taevas jälle kenasti tähtedega kaetud. Tõsi küll, esimesel augustinädalal on põhjakaares öö jooksul märgata veel nõrka...
View ArticleStruve kaare punkt Meegastemäel
Veel on Tartu Tähetorni õuel avatud näitus “Maailma mõõtmine” (kuni 30.09). Üks sündmus Valgamaal 29. juulil on selle näitusega üsna tihedalt seotud. Nimelt avati Otepää looduspargis Meegaste...
View ArticlePerseiidid 2016: vaatlus
Augusti teisel nädalal hoidis astronoomiahuviliste meeli elevil perseiidide meteoorivool, mis pidi ennustuste järgi sellel aastal olema eriti intensiiivne. Vastavasisuline informatsioon ringles alates...
View ArticleOktoobritaevas 2016
Kuigi oktoober hakkab juba keskpaika jõudma, võiks teatud ülevaate siiski anda, mis selles kuus taevasfääril näha on. Vaadakem seekord peamiselt “planeetide seisu”.(veel…)
View ArticleJaanuaritaevas 2017
Käes on jaanuar ja uus, 2017, aasta. Mitme ebameeldiva põhjuse kokkulangevusel jäi paar taevaülevaadet vahele, nüüd püüame asja parandada. (veel…)
View ArticleVeebruaritaevas 2017
Veebruari esimene pool jäi taevauurijatele “iseseisvaks” uurimiseks. Püüame siis nüüd kontrollida, kui palju objekte on iseseisvat ära tuntud. Hinnete panemine jääb loomulikut igaühe enda jaoks… (veel…)
View ArticleMärtsitaevas 2017
Kätte on jõudnud märtsikuu. Olgu see kuu kui lumevaba või lumine tahes, kuid see, mis toimub väljaspool Maa atmosfääri, toimub sellele vaatamata. (veel…)
View ArticleAprillitaevas 2017
Ongi käes naljakuu aprill, mis eesti rahvakalendris jürikuu nime kannab. Sellest vaatevinklist vaadates oli aga asi naljast väga kaugel. Põhjuseid tuleb otsida ajast, kui meie maad valitsesid veel...
View ArticleMaitaevas 2017
On maikuu, lehekuu. Lõpuks ometi on juba möödunud aasta oktoobrist alanud nn sügiskevad hakanud otsustavalt suunda suvele pöörama. Keskmise temperatuuri poolest on mai ja september suhteliselt...
View ArticleJuunitaevas 2017
Kätte on jõudnud aasta valgeim kuu – juuni. Päike käib taevavõlvil aasta kõrgeimaid ja pikimaid radu, saavutades taevaekvaatorist suurima põhjapoolse eemaldumise 21-sel kell 7.24. Seda momenti teame...
View ArticleAugustitaevas 2017
Käes on august, kolmest suvekuust viimane. Rahvasuu ütleb, et augustis on tont põõsas. Kas just tondid mängus on, on iseasi, kuid sellist lõbusat kesköövalgust, mis juba maikuu lõpukolmandikust kuni...
View ArticleSeptembritaevas 2019
September ehk mihklikuu oli Rooma kalendri seitsmes kuu, millest annab aimu ka selle ladinakeelne tüvi septum (seitse). Meie jaoks on aga tegu esimese sügiskuuga, kuigi ametlikult saab see aastaaeg...
View ArticleOktoobritaevas 2019
Oktoober ehk viinakuu tähistab tõelise sügise saabumist, sest nüüd on päevad juba päris kindlasti öödest lühemad ja ega öised miinuskraadidki enam harvad ole. Oktoobri üldist ilmet sügiskuuna...
View ArticleNovembritaevas 2019
Novembri ehk hingekuuga saabub meie laiuskraadidele hilisügis, mis toob endaga tiheda ja võib olla isegi pideva pilvkatte. Teisel poolt pilvi särab aga endiselt külluslik tähistaevas, mida võimendab...
View ArticleDetsembritaevas 2019
Pilvise, vihmase ja porise novembri järel põleb kindlasti paljude astronoomiahuviliste südames vaid üks soov – tooks detsember ometigi selgemat taevast. Eks ta ilmselt toobki, aga mitte nii palju, kui...
View ArticleJaanuaritaevas 2020
Vana-roomlaste kahenäolise jumala Januse järgi nime saanud kuu saabumine tähendab, et meie planeedi mõtteline uus tiir ümber Päikese on ametlikult alguse saanud. Rahvasuus on jaanuar tuntud kui...
View ArticleVeebruaritaevas 2020
Kätte on jõudnud aasta lühim ja vähemalt statistiliselt kõige külmem kuu veebuar, mida vanarahvas tundis küünlakuu, hundikuu, vastlakuu, kassikuu, pudrusöömise kuu, külmakuu, lumekuu ja tuisukuu nime...
View ArticleMärtsitaevas 2020
Vanade roomlaste jaoks oli sõjajumal Marsile pühendatud märts aasta esimene kuu. Meie jaoks tähistab see kuud, mil pikk “talv” läbi saab ja algab astronoomiline kevad. Sellest ka mõned selle...
View ArticleAprillitaevas 2020
Esimene täispikk kevadkuu, aprill, toob endaga kaasa üha pikemad päevad ja lühemad ööd. Kui muidu oleks selle üle põhjust ainult rõõmu tunda, siis astronoomiahuvilisi tabab seda fakti teadvustades...
View ArticleMaitaevas 2020
Kreeka mütoloogias Plejaadideks kutsutud seitsmest õest ühe – Maia – järgi nime saanud mai on viimastel aastatel lisaks pikkadele ja päikselistele päevadele enesega toonud juba päris suviseid...
View ArticleJuunitaevas 2020
Põhjapoolkera esimene ametlik suvekuu juuni tähendab, et kui enamus inimestest naudib päikesepaistet ja pikki päevi, siis astronoomiahuviline leinab taga pimedat taevast. Samas eks meil kõigil ole vaja...
View ArticleJuulitaevas 2020
Kuulsa Rooma keisri Julius Caesari järgi nime saanud juuli on meie poolkera teine suvekuu ning statistiliselt kõige soojem kuu aastas. Soojusega käivad paraku kaasas ka suviselt valged ööd, mistõttu...
View ArticleAugustitaevas 2020
Viimane suvekuu august on oma nime saanud Vana-Rooma keiser Augustuse järgi, kes olla just sellel ajal paljud enda kõige kuulsusrikkamad vallutused täide viinud. Meie rahvasuus tuntakse seda aga...
View ArticleSügistaevas 2020
Eelmisest ülevaatest on paar kuud mööda läinud ja tähistaevas end vahepeal omajagu pööranud. On vist viimane aeg kokku võtta, et mida me sügisesest pimedast taevast veel näha võime, enne kui kätte...
View ArticlePäike lahkub pesast
21. detsembril oli talvine pööripäev. Meile tuli termin ilmselt saksa keelest, kus Sonnenwende tähendab samuti päikesepööret ehk siis pööripäeva. Astronoomilises terminoloogias on seevastu kasutusel...
View ArticleTalvetaevas 2021
Pööripäev on läbi ja talv on käes ning saabunud on aeg vaadata, mida meile see osade poolt vihatud ja teiste poolt armastatud aastaaeg tähistaeva ja muude astronoomiliste südmuste poolest pakub. Mis...
View ArticleKevadtaevas 2021
Kevad on saabunud ja sellega koos kevadine taevas. Ühelt poolt toovad kuivemad ilmad enesega kaasa selgemat aega, teiselt poolt tähendab kevadise pööripäeva möödumine, et ööd on nüüd päevadest lühemad...
View ArticleSuvetaevas 2021
Viimaste nädalate päevaseid temperatuure vaadates ja tunnetades käib suvi täie hooga ja näib, et käib vähemalt mõni aeg veel edasi. On viimane aeg mõne sõnaga kirja panna, et mida enne sügist...
View ArticleTalTechi teadlane püüdis satelliit Hämariku esmakordselt pildile
Kui eelmise aasta septembri algul lennutati kosmosesse Tallinna Tehnikaülikooli satelliit Hämarik, ei osanud asjaosalised arvata, millal õnnestub orbiidil “kihutav” objekt ükskord pildile püüda. Vähem...
View ArticleLopergused galaktikad ja dünaamiline hõõre
Kui otsida ja vaadata mõnda galaktika pilti, siis see paistab enamasti sümmeetriline — üks pool ja teine pool on üksteisega sarnased, lihtsalt oleks nagu pööratud 180 kraadi. Kui teha galaktikatest...
View ArticleJuunitaevas 2022
Juunitaevas 2022 – kiirgav Päike, hommikused planeedid ja nähtamatud kesköised udukogud. Käes on juunikuu, tuues kaasa aasta kõige pikemad päevad, kõige kõrgemalt käiva Päikese ning lühikesed valged...
View ArticleJuulitaevas 2022
Juulitaevas 2022 – ulme, teadus, uutmine ja reaalsus Juulis on ööd veel valged, kuu kahel esimesel dekaadil pole selles osas suurt vahet juunikuu öödega. Päevad lähevad kuke sammu kaupa lühemaks ja ööd...
View ArticleAugustitaevas 2022 – taaspimenenud ööd, planeedid, (langevad) tähed ja...
Päevad ja ööd Kevadeti on meil külas tädi Mai, keset suve saabus tädi Juuli, tema järel on nüüd sisse astunud ka onu August. Võrdõiguslastele on siinkohal paras pähkel hammustada, sest siin on ju selge...
View ArticleSeptembritaevas 2022: 1. osa.
Päikesepaiste, pimedus ja nende saabumine Käes on mihklikuu, september! Ühtlasi käib täie hooga aasta teine pool, mis keskeltläbi peaks olema suhteliselt sajusem, tuulisem ja pilvisem kui avapoolaasta....
View ArticleSeptembritaevas 2022, 2. osa: Miira lugu
Miira ja tema muutlikkus Lõunakaar Septembrikuu loo esimeses osas jõudsime muuhulgas ka Vaala tähtkujju. Seal paistab mõnikord üks sügisöö lõunataeva heledamatest tähtedest nimega Miira (omikron Cet)....
View ArticleSeptembritaevas 2022, 3. osa: Algol ja Algoli paradoks
Üldist Ida-kirdetaevas Septembriöödel paistab kirdetaevas teiste tähtkujude hulgas Perseuse tähtkuju. Nimetus on tulnud vanalt Kreekamaalt, kus see on üks inimese nimi. See aga ei iseloomusta siiski...
View ArticleNovembritaevas 2022
Novembrikuu, teise nimega talvekuu, on käes. Kuna reeglina puudub maas veel valge lumi, on pilt sajune, porine, hämar, pilvine ja jahe. Vahel ehk puistab ka lund, kuid reeglina lisab see vaid pori...
View ArticleDetsembritaevas 2022
Üldist Detsember on 20. sajandil olnud üldiselt tuntud kui päris talve esimene kuu: tekib püsiv lumikate (kui see novembris pole juba tekkinud), samuti ka ööpäevaringsed miinuskraadid. Kuid juba...
View ArticleJaanuaritaevas 2023
Head uut aastat! Käes on jaanuar ehk näärikuu ja 2023. aasta! Jõulupühade traditsioonilised iga-aastased üritused on ära peetud (igaühel enda sisemisest ilust või teistpidi vaadates rikutuse astmest...
View Article
More Pages to Explore .....